Piduriklotside põhjalik mõistmine
Auto turvasüsteemis mängivad piduriklotsid üliolulist rolli{0}}need on põhikomponendid, mis tagavad, et sõiduk suudab õigel ajal aeglustada ja peatuda. Paljud autoomanikud kasutavad oma sõidukeid iga päev, kuid neil on vähe teadmisi piduriklotside kohta. Nad pööravad tähelepanu ainult siis, kui ilmnevad sellised probleemid nagu pidurimüra või vähenenud pidurdustõhusus, mis kahtlemata suurendab potentsiaalseid ohte sõiduohutusele. Allpool sorteerime põhjalikult piduriklotsidega seotud teadmisi, et aidata teil seda peamist ohutuskomponenti paremini mõista ja hooldada.
1. Piduriklotside põhikontseptsioonid ja levinumad tüübid
Piduriklotsid, tuntud ka kui piduriklotsid, on auto pidurisüsteemi komponendid, mis puutuvad vahetult kokku piduriketaste või piduritrumlitega. Need tekitavad hõõrdumise kaudu pidurdusjõu sõiduki aeglustamiseks või peatamiseks. Tüüpiline piduriklots koosneb kolmest osast: tugiplaadist, hõõrdematerjalikihist ja soojusisolatsioonikihist. Tugiplaat toimib peamiselt toe ja fikseerijana, tagades, et piduriklots säilitab töötamise ajal stabiilse kuju ja asendi. Hõõrdematerjali kiht on piduriklotside põhiosa; see saavutab pidurdusefekti pidurikettaga (või piduritrumliga) hõõrdudes. Soojusisolatsioonikiht võib tõhusalt blokeerida pidurdamisel tekkiva kõrge temperatuuri ülekandumist teistele komponentidele, näiteks pidurisadulale, hoides ära kõrge temperatuuri mõjutamise pidurisüsteemi normaalses töös.
Praegu on turul levinumad piduriklotside tüübid järgmised. Erinevat tüüpi piduriklotsid erinevad oluliselt jõudluse, kasutusstsenaariumide ja hinna poolest:
Vaigupõhised-piduriklotsid: see on praegu kõige laialdasemalt kasutatav piduriklotside tüüp. Selle hõõrdematerjalis kasutatakse sideainena vaiku, mis on segatud kiudude, hõõrdevõime modifikaatorite ja muude komponentidega. Vaigu-põhistel piduriklotsidel on sujuv pidurdamine, madal müratase ja suhteliselt soodne hind, mistõttu need sobivad väga hästi peresõiduautode igapäevaseks linnasõiduks. Nende kõrge temperatuuritaluvus-on aga suhteliselt nõrk. Pikaajalise-intensiivsusega{8}}pidurdamise tingimustes (nt sagedane pidurdamine pidevatel allamägedel) võivad need termiliselt tuhmuda, mis vähendab pidurdustõhusust.
Keraamilised piduriklotsid: keraamilised piduriklotsid on suure jõudlusega-piduriklotsid, mis on välja töötatud vaigupõhistel-piduriklotsidel, mille hõõrdematerjalile on lisatud keraamilisi kiude ja muid komponente. Võrreldes vaigu-põhiste piduriklotsidega, on keraamilistel piduriklotsidel kõrgem-temperatuurikindlus ja need suudavad säilitada stabiilse pidurdustõhususe isegi kõrgel temperatuuril{5}}ilma ilmse termilise tuhmumiseta. Samal ajal on neil väiksem kulumismäär, pikem kasutusiga ja nad toodavad pidurdamisel vähem tolmu, mis hoiab rattarummud tõhusalt puhtana. Keraamilised piduriklotsid on aga suhteliselt kallimad ja nende pidurduskiirus võib madala temperatuuriga keskkonnas olla veidi aeglasem kui vaigul{8}}põhinevatel piduriklotsidel.
Metall-põhised piduriklotsid: metalli-põhiste piduriklotside hõõrdematerjal sisaldab suurel hulgal metalliosakesi (nagu vask, raud, alumiinium jne). Erineva metallisisalduse järgi võib need jagada veel pool-metallist piduriklotsid ja täis-metallist piduriklotsid. Metall-põhistel piduriklotsidel on ülikõrge-temperatuurikindlus ja tugev pidurdusjõud, mistõttu need sobivad väga hästi -võimsatele sportautodele, võidusõiduautodele ja raskeveokitele{10}}, millel on kõrged nõuded pidurdustõhususele. Metallist{12}}põhinevatel piduriklotsidel on aga ka ilmselgeid puudusi: need kipuvad tekitama pidurdamisel suhteliselt tugevat müra, kuluvad kiiremini, kulutavad rohkem pidurikettaid ja pidurdavad madalal{13}}temperatuuril halvasti, mistõttu ei sobi need igapäevaseks kasutamiseks tavalistes peresõiduautodes.
2. Piduriklotside tööpõhimõte
Piduriklotside tööpõhimõte pole tegelikult keeruline. See põhineb hõõrdemehaanika põhimõttel,{1}}muundades auto kineetilise energia soojusenergiaks ja seejärel soojusenergia õhku hajutades, sõiduk aeglustub või peatub. Täpsemalt, kui juht astub piduripedaalile, surub piduripedaal piduri peasilindris asuvat kolvi, et see liiguks läbi piduri tõukurvarda, põhjustades piduri peasilindris oleva pidurivedeliku teatud rõhu. See rõhk edastatakse iga ratta pidurisadulatele (ketaspidurisüsteemide puhul nimetatakse rattasilindreid tavaliselt pidurisadulateks) läbi piduritorude, surudes pidurisadulates olevaid kolbe liikuma.
Ketaspidurisüsteemis surub pidurisadulas olev kolb piduriklotsi, et see liiguks piduriketta poole, pannes piduriklotsi hõõrdematerjali kihi tihedalt kokku pidurikettaga. Kuna piduriketas on rattaga jäigalt ühendatud, siis ratta pöörlemisel tekib piduriketta ja piduriklotside vahel tugev hõõrdumine. Hõõrdeprotsessi käigus muudetakse auto kineetiline energia soojusenergiaks. Osa sellest soojusenergiast hajub õhku läbi piduriketta ja piduriklotside soojust hajutavate konstruktsioonide ning teise osa neelavad ja edastavad pidurivedelik ja ümbritsevad komponendid. Kineetilise energia pideva muundamise ja tarbimisega väheneb sõiduki kiirus järk-järgult ja lõpuks sõiduk peatub.
Kui juht vabastab piduripedaali, langeb rõhk peamises pidurisilindris kiiresti. Pidurisadulas olev kolb naaseb tagasitõmbevedru toimel oma algasendisse ning vastavalt eraldub pidurikettast ka piduriklots. Pidurdusefekt vabastatakse ja sõiduk saab normaalselt sõita.
