4 hoiatusmärki enne piduriklotside kahjustumist: autoomanikud peavad olema tähelepanelikud!

Auto pidurisüsteemi põhikomponendina annavad piduriklotsid sageli "varajase hoiatussignaali", kui nende jõudlus väheneb. Nende märkide õigeaegne tuvastamine ei võimalda mitte ainult vältida pidurite rikke ohtu, vaid ka vähendada piduriketta kulumisest tingitud täiendavaid hoolduskulusid. Allpool on välja toodud 4 kõige levinumat märki enne piduriklotside kahjustumist, millele autoomanikud peaksid igapäevasel kasutamisel tähelepanu pöörama.​

1. Ebatavaline müra pidurdamise ajal, enamasti kulumishoiatused

Kui kuulete pidurdamise ajal metallist hõõrdumise helisid nagu "kriiksumine" või "kriiksumine" või raputavaid helisid, nagu "kolinat", on see tõenäoliselt märk piduriklotside kulumisest. Enamik piduriklotsid on tehases konstrueeritud kulumishoiatuslapiga,-kui hõõrdematerjali paksus on alla 3 millimeetri (umbes 1/3 mündi paksusest), puutub hoiatuslapp otseses kontaktis pidurikettaga, tekitades kõrge sagedusega metallimüra. Kui ebatavalise müraga kaasneb "vibratsioonitunne", võib see viidata pragudele või piduriklotside eraldumisele või piduriketta pinnal olevatele soontele. Sellistel juhtudel on vajalik viivitamatu ülevaatus ja remont, et vältida pidurdustõhususe järsku langust

Tuleb märkida, et kui pärast piduriklotside uut vahetamist kostub lühiajalist-kerget ebatavalist müra, võib see olla tavaline nähtus uute klotside ja vana ketta vahelisel pausil-, mis tavaliselt kaob pärast 500-1000 kilomeetrit sissemurdmist. Kui aga müra püsib või muutub valjemaks, on vaja kontrollida, kas paigaldus või toote kvaliteet on ebaõige.​

2. Ilmsed muutused piduripedaali tundes, hoiatus jõudluse languse kohta

Kui märkate igapäevase pidurdamise ajal "ebanormaalset pedaalitunnet", olge tähelepanelik piduriklotside või pidurisüsteemi probleemide suhtes:​

Pehme pedaal ja pikem käik: kui piduripedaalile astudes tundub see tavapärasest "pehmem" ja sama pidurdusefekti saavutamiseks on vaja seda sügavamale vajutada, võib põhjuseks olla piduriklotside liiga õhukeseks kulumine, mis suurendab pidurikliirensit. Põhjuseks võib olla ka pidurivedeliku leke või liigne veesisaldus, mis mõjutab pidurdusrõhu ülekannet. Piduriklotside paksuse ja pidurivedeliku seisukorra põhjal on vaja kõikehõlmavat hinnangut

Kõva pedaal ja äkiline pidurdamine: kui piduripedaal muutub äkitselt "kõvaks" ja selle vajutamisel suureneb takistus või kui sõiduk tõmbub pidurdamisel järsult ette ("nina{0}}sukeldumine"), võib juhtuda, et piduriklotside pind on kõvastunud ja karboniseerunud (peamiselt tingitud pikaajalisest-kõrgest{2}}kõrge temperatuuriga pidurdamisest). Sel ajal pidurdusstabiilsus väheneb ja piduriklotsid tuleb õigel ajal välja vahetada ja piduriketta seisukorda kontrollida.​

Resonantsiga pedaalivibratsioon: kui piduripedaal vibreerib pidurdamisel märkimisväärselt ja vibratsioon kandub isegi roolile, on kõige tõenäolisem, et piduriklotsid on ebaühtlaselt kulunud (nt üks pool kulub kiiremini kui teine) või piduriketas on kõrge temperatuuri tõttu deformeerunud, mis põhjustab hõõrdepindade ebaühtlast kontakti. Selline olukord ei mõjuta mitte ainult pidurdustõhusust, vaid võib ka kiirendada rehvi kulumist, seega tuleks remont teha võimalikult kiiresti.

3. 3 Piduriklotsi välimuse nähtavate kõrvalekallete tüübid​

Piduriklotside välimuse regulaarne kontrollimine võib otseselt tuvastada varajased kahjustuse märgid:​

Ebapiisav paksus: enamiku sõidukimudelite piduriklotsid on rattarummu pilu kaudu otse jälgitavad-, kui hõõrdematerjali paksus (tavaliselt must või hall) on alla 3 millimeetri või oluliselt õhem kui pool uuest klotsist, tuleb need kohe välja vahetada. Mõnel sõidukimudelil tuleb rehvid ülevaatuseks eemaldada ning neid on soovitatav kontrollida samaaegselt rehvihooldusega iga 20 000 kilomeetri järel.​

Pinna praod ja lõhenemine: kui piduriklotside pinnal on silmnähtavaid pragusid või hõõrdematerjal koorub servadest maha, võib selle põhjuseks olla materjali vananemine, madalal temperatuuril{0}}murenemine (talvel madalal{1}}temperatuuriga keskkonnas) või pidurdamise ajal sagedastest kõrgetest temperatuuridest põhjustatud konstruktsioonikahjustus. Sellistel juhtudel võivad piduriklotsid igal ajal puruneda, mistõttu on vajalik hädaolukorras väljavahetamine

Ebatavaline värv: tavaliste piduriklotside pind on ühtlaselt must või hall. Kui esineb kohalikke punaseid või kollaseid märke (kõrgel-põlemise jälgi) või õliplekke (võimalik, et pidurisadula õlilekke tõttu), väheneb hõõrdetegur oluliselt, mis põhjustab pidurite rikke ohtu. Esmalt tuleb kontrollida ja parandada õlilekke probleem, seejärel vahetada kahjustatud piduriklotsid

4. Vähenenud pidurdustõhusus, mida hinnatakse mitme stsenaariumi põhjal

Kui märkate igapäevase sõidu ajal järgmisi olukordi, võivad need olla märgid piduriklotside jõudluse langusest:​

Pikem pidurdusteekond: kui tunnete, et sõiduki peatumiseks vajalik vahemaa on samal kiirusel pidurdamisel tavapärasest oluliselt pikem, eriti madala haarduvusega teedel, nagu vihmased või lumised päevad, peate olema tähelepanelik piduriklotside kulumise või piduriklotside pinnal oleva vee põhjustatud hõõrdeteguri vähenemise suhtes.​

Sõiduk tõmbub pidurdamisel ühele küljele: kui sõiduk kaldub pidurdamisel ühele küljele, võib juhtuda, et mõlema poole piduriklotsid on ebaühtlaselt kulunud (nt üks külg kulub liiga kiiresti, samas kui teine ​​on normaalne), mille tulemuseks on tasakaalustamata pidurdusjõud. Pikemas perspektiivis süvendab see rehvide ebaühtlast kulumist ja võib isegi põhjustada roolisüsteemi rikkeid. Vajalik on õigeaegselt reguleerida piduriklotside kliirensit või vahetada uued klotsid

Seisupiduri tõrge: kui sõiduk pärast käsipiduri (või elektroonilise seisupiduri) tõmbamist siiski veidi liigub või kallakul "tagasi veereb", võib juhtuda, et seisupiduri klotsid on liiga õhukeseks kulunud või seisupiduri tross on lahti. Parkimisel on vaja kontrollida seisupidurisüsteemi ja seisupiduri klotside seisukorda, et vältida ohutusõnnetusi.

Lisaks kahjustusmärkidele tähelepanu pööramisele peavad autoomanikud piduriklotside kulumise vähendamiseks vältima ka halbu sõiduharjumusi: käitumine, nagu sagedane äkkpidurdamine, "piduritega sõitmine" pikal mäest alla sõitmisel ja käsipiduri liigne pingutamine parkimisel (elektroonilised seisupidurid ei puuduta) põhjustavad piduriklotside kiirenemist, piduriklotside kiirenemist. materjali vananemine. Veelgi enam, kui sõiduk on pikka aega pargitud ja seejärel sageli järsult pidurdatud, võib piduriklotside pind roostetada (tavalise sõidu käigus võib väike rooste maha kuluda), mis samuti kiirendab kulumist.​

Ühesõnaga, piduriklotside kahjustused ei juhtu "äkki". Kuni autoomanikud pööravad igapäevasele kasutamisele rohkem tähelepanu ja teevad regulaarseid ülevaatusi, suudavad nad varajased hoiatussignaalid õigeaegselt tabada ja luua kindla kaitse sõiduohutuse tagamiseks.